Siiri Sänn
COACHING & NÕUSTAMINE
Mõistus ei ole anum, mida täita, vaid tuli, mida süüdata
ÜKS SAMM
Maailmas on nii palju infot ja seda tuleb pidevalt juurde. On asju mis on keerulised ja asju mis tunduvad nagu ulme. Olen liiga tihti kuulnud kuidas inimesed ütlevad, et käisin koolitusel aga no reaalses elus ma kohe ei oska neid asju kuidagi seostada.
Seega see koht siin saab olema just see koht kuhu hakkan ma korjama lihtsaid üldkasutatavaid ülevaateid erinevate teemade osas. Keskendun kahele põhilisele teemale nagu ettevõtlus ja isiklik areng. Materjalid baseeruvad levinumatele teooriatele ja praktikatele mis on lihtsustatud visualiga.
Tegemist ei ole enesearengu nõu, suunise või tegevusjuhisega. Sisu on informatiivse eesmärgiga ning ei tohiks olla ühegi otsuse või valiku põhiliseks aluseks.
Kui tunned, et tahad sõna sekka öelda, siis kirjuta!
Mõnusat uudistamist
Coursera
Alison
Udemy
Skillshare
Eesti
tasuta kursused
Inimaju on õppimises ületamatu, aga kuidas me õpime?
Mõni vajab õppimiseks visuaalsust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktikat.
Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi.
Robert Kiosaki on oma raamatus “Increase Your Financial IQ” kirjeldab kenasti õppimis viiside ja meelde jätmise seoseid.
Mis vahe on siis avatud ja suletud küsimustel? Kui tahad jah/ei vastust siis selleks sobib suletud küsimus nagu Kas? Kõik küsimused mis on suunavad on samuti suletud küsimused.
Ettevõtjana meid peaks huvitama mida kliendid tegelikult tahavad aga nad pole just väga varmad seda otse välja ütlema seega kasuta kliendiga suhtlemisel avatud küsimusi ja kuula, tegelikult ka, ole kohal ja kuula.
Millised on siis avatud küsimused? Kõik küsimused mis vajavad laiemat seletust, nagu näiteks
Mida Sa arvad?
Millised olid suurimad hirmud?
Mis valmistas üllatusi?
Kuidas?
Millal võiks?
Mille põhjal tegid valiku?
Kui kaua läks aega?
Kas oled tulemusega rahul?
Avatud küsimused on aga inimeste parimad vahendid info hankimiseks ja positiivse suhtluse alustalaks.
Kuulamine ja avatud küsimused on kõige väärtuslikum töövahend uute toodete ja teenuste turule toomisel.
SWOT on kasulik tööriist igasuguseks strateegiliseks planeerimiseks.
Tegemist on erakordselt kiiresti tehtava ülevaatega, mille peamine eesmärk on analüüsida sisemiste ja välimiste tegurite soodustavat või pärssivat mõju sinu plaanidele.
Seda tasub kasutada ajurünnaku vormis, et aidata fokusseerida olulistele elementidele, mis tagavad ellujäämise ning edu.
SWOT-i tuleb inglisekeelsest akronüümist, mis moodustub hinnangu aluseks olevast neljast parameetrist
strengths – tugevused
weaknesses – nõrkused
opportunities – võimalused
threats – ohud
mis on omakorda jaotatud sisemisteks ja välisteks või toetavateks ning kahjustavateks teguriteks.
SWOT-i autoriks loetakse Albert Humphrey‘t, kes selle 1960.-1970. aastatel Standfordi Ülikoolis välja arendas, et hinnata ettevõtete strateegilisi plaane ning mõista, miks viimased sageli ebaõnnestuvad.
Tugevused – sisemised tegurid, mis on teie ettevõtte või organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks soodsad.
Nõrkused – sisemised tegurid, mis ei ole teie ettevõtte või organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks soodsad.
Võimalused – välised tegurid, mis on teie ettevõtte või organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks soodsad.
Ohud – välised tegurid, mis ei ole teie ettevõtte või organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks soodsad.
SWOT töölehed
Kuldne Ring kontseptsiooni on enesearengu ja ettevõtlusse tulnud peamiselt Simon Sineki raamatust “Esmalt küsi “MIKS”” . Mudeli kirjeldab lihtsalt asjade sisulist olemust. See on see koht kuhu mõttes alati tagasi tulla kui tekkib tunne, et ei tea mida edasi teha või kui asjad kippuvad kiiva kiskuma. Ta kirjeldab asja tuuma ja see tuum on meil kõigil, nii inimestena kui firmadena.
Seega kui tekkib tunne, et asjad kasvavad ülepea siis võta endale üks minut või 60 sekundit ja tuleta meelde MIKS sa seda teekonda alustasid.
Pareto printsiip on tuntud ka kui 80/20 reegel, mis ütleb, et paljudel juhtudel moodustab ligikaudu 80% tulemist 20% põhjuste poolt.
Pareto põhimõte on laialdaselt kasutusel aga fookusesse tõi selle kvaliteedi juhtimise guru Joseph M. Juran ja andis sellele nime Itaalia ökonomisti Vilfredo Paretoj ärgi, kes pani tähele, et umbes 80% tulemustest tulevad 20% algpõhjustest. Ta tõi välja näiteks ka, et 80% maapinda omas 20% Itaalia elanikkonnast.
Kasutusõigus